Spring til hovedindhold

Siunnersuutit

Politiit paasissutissat inunnut tunngasut qanoq atortarneraat

Suliatsinnut tunngatillugu naammassiniaanermi politiit paasissutissat inunnut ataasiakkaanut tunngasut suliarisariaqartarpaat.

Politiit atassuteqarfigisimagukkit imaluunniit uagut suliatsinnik naammassinninniartilluta paasissutissat ilinnut tunngasut pisariaqarfiisigut suliarisussanngortarpavut. Uani atuaruk paasissutissat suut atorsimasinnaanerigut, aamma illit suut inuttut pisinnaatitaaffigineritit.
Paasissallugit pingaarutillit
Politiit paasissutissat inunnut tunngasut suliarisarpaat, taakku illit nammineerlutit uatsinnut ingerlatissimagukkit, soorlu pinerluttoqarsimanermut tunngasuni, imaluunniit paasissutissat uagut ilinnit pisavut, soorlu illit takunnissimasutut imaluunniit unnerluutigineqartutut nalunaajaasimaninnit.

Uaguttaaq paasissutissank ilinnut tunngasunik pisortaneersunit, inunneersunit aamma suliffeqarfinneersunik, soorlu pisumi aalajangersimasumi pinerlussimanermut attuumassutilimmi.
Politiit inatsit nr.410, 2017-imi 27.apriilimeersoq naapertorlugu inatsisinik atuutsitsinermut inatsimmeersumi nr. 898-imi 2023-mi ulloq 26.juunimeersoq malillugu tassa inatsinik aalajangikkanik atortitsiniaaneq pillugu inatsimmi (lov nr. 410 af 27. april 2017 sat i kraft ved kongelig anordning for Grønland ved lov nr. 898 af 26. juni 2023 om retshåndhævende myndigheders behandling af personoplysninger (retshåndhævelsesloven)) paasissutissat ilinnut tunngasut suliarisinnaavai, pinaveersaartitsinissaq , paasiniaaneq, ersersitsiniaanermi imaluunniit pinerlussimasunik eqqartuussinikkut malersugassat pineqaraangat.

Taamattaaq paasissutissanik ilinnut tunngasunik suliaqarsinnaavugut, taakku pinerluttulerinermi iliuusereriikkamut kingunerititap naammassinissaannut pisaqariaqarpata, taassumalu ataanni sioorasaarneqarnissat pinngitsoorniarlugit, tassa tamat toqqissisimanissaat anguniarlugu.

Malittarisassani inatsisinik aalajangikkanik atortitsisiniaanermi politiit paasissutissanik ilinnut tunngasunik suliaqarsinnaapput, naak sioqqutsillutik paasisaqanngikkaluarlutik, qanoq iliorsimaneq pinerlunnerunersoq imaluunniit taamaanersoq, soorlu uagut inatsisinik atuutsitsiniaanitsini (soorlu paggittunik unitsitsinermi, imaluunniit politiit fiisternissamik aaqqissuussisimasunik nipilersortunik nipiliorpallaannginnissaannik piumasaqateqartuni).

Paasisssutissanittaaq ilinnut tunngasunik suliaqarsinnaasarpugut, pinngitsaaliilluta akuliukkaangatta - soorlu inunnik misissuigaangatta aamma tigusaqaraangatta - takutitsilluni ingerlaaqatigiinerni, timersornikkut pisuni angisuuni aamma eqqissiviilliortoqartillugu.

Taamattaaq politiit malittarisassat malillugit uaniittut lov nr. 429 af 31. maj 2000 sat i kraft ved kongelig anordning for Grønland ved lov nr. 1238 af 14. oktober 2016 om behandling af personoplysninger (persondataloven)/ inatsit nr.429 2000-mi maajip 31-anneersoq Nunatsinnut atuuttoq tassalu inatsit nr.1238, 2016-imi oktobarip 14-ianneersoq paasissutissat inummut tunngasut qanoq sulianrineqartarnissaannut tunngasoq (inunnut datanut tunngasunut inatsit) taanna malillugu akuerisaasumik paasissutissat ilinnut tunngasut suliarineqarsinnaapput, eqqartuussivimmit pisussaaffilerneqarsimatilluni, tassa inuiaqatiggiit soqutigisaannik suliassamik naammassiniaanermi.

Inatsimmi inunnut datamut tunngasuni malittarisassani (persondataloven) paasissutissat ilinnut tunngasut suliarisinnaavagut, illit allagaatinik takunnissinnaatitaanermut piumasaqaat tunniukkukku, taarsiivigineqarnissamik piumasaqaateqaruit, politiit pillugit naammagittaalliuuteqaruit allatulluunniit uagut ikiuunissarput kissaatigisimagukku.

Taakkununnga inatsisinut marlunnut tassa inatsisinik aalajangikkanik atortitsinermi aamma inatsimmi inunnut datamut tunngasuni, taamaallaat politiit paasissutissat racemut imaluunniit inuiannit kikkunnit kingoqqineq, politikkikkut, upperisarsiornermi imaluunniit filosofiskimut tunngasutigut isummersornermi suliatigut peqatigiiffinnut tunngasutigut, timip kingornussatigut datanut tunngasuni, (genetiske data) aamma biometriske datani aatsaat paasissutissat inuup kinguaassiornermi tunngasutigut qanoq ilisimatitsineranut tunngasuni, aatsaat taakkunani pineqartuni pinngitsoorani ilisimatitsissutaasussaappata.
Paasissutissat pisatik ingammik it-ip tungaanut aaqqissuunneqarnerminni, toqqortarpaat, soorlu sulianut aaqqissuusinermi sulianik isumaginninnerminni.

Paasissutissat arlallit aamma nalunaarsuisarfimmi qitiusumi suliarineqartarput, soorlu pinerlussimasunut nalunaarsuisarfimmi, "Det Centrale Kriminalregister"-imi.
Politiit aalajangersimasumik paasissutissanik unnerluussisussaatitaasunut, eqqartuussivinnut, Pinerluttunik Isumaginnittoqarfimmut, Justitsministeriemut pisortanullu allanut attuumassutilinnut ingerlatitseqqiisarpoq.

Ingerlatitseqqiineq pisarpoq, suliassatsinnut nalinginnaasunut tamanna pisariaqartinneqassappat, taassumalu ataani inatsisit malillugit uagut ingerlatitseqqiisussaagaangatta.

Taamattaaq paasissutissanut inunnut tunngasunik ingerlatitseqqiisarpugut politiit datanut tunngasunik sulinerannut, taakku ingerlatsinermi aamma allaffissornermi it-mut tunngasuni ikiueqataasarput. Taamattaaq pisuni ataasiakkaani namminersorlutik suliaqartunut aamma nunani allaneersunut aaqqissuussisunut aamma pisortanut ingerlatitseqqiisarluta.
Inatsisinik aalajangikkanik atortitsinermi aamma inatsimmi inunnut datamut tunngasuni piginnaatitaaffiit arlallit ilinnut tunniunneqarput. Piginnaatitaaffitit inatsinik aalajangikkanik atortitsinermi allassimapput, tassalu kapitali 4-7-mut aamma kapitali 22-mi kapitalini 8-10-mut inatsimmi inunnut datanut tunngasuni.

Tulliuttuni piginnaatitaaffitit ataatsimut isigalugit allaaserineqarput. Sukumiinerusumik paasissutissat pillugit qanoq piginnaatitaaffeqarnersutit, taava inatsit qanorpiaq oqarnersoq atuartariaqarpat imaluunniit uatsinnut saaffiginnillutit paasiniaallutit.

Assigiinngitsutigut pisoqartillugu politiit paasissutisaataat illit pillutit pisinnaavatit.Pisariaqarpat illit soqutigisatit isumagisinnaagitit, taava ilisimatitsissummik tunissavatsigit, soorlu makkununnga tunngasunik:

 

  • Inatsisitigut tunngaviit paasissutissanut passussinermi suut anguniarneqarnersut
  • Piffissami, paasissutissat inunnut tunngasut suliarineqarneri, imaluunniit paasissutissat suut aalajangiinermi tunngaviunerinut
  • Paasissutissanik tigusisussat sumut ataneri

 

Uagut illit paasissutissanik tuninissannut piginnaatitaaffipput kinguartinneqarsinnaavoq imaluunniit taamaatinneqarsinnaavoq, illit paasissutissanik pinissat soqutigisat privatiusut imaluunniit tamat soqutiginninnerat pissutigalugu.

Politiit illit pillutit paasissutissanik sunik suliaqarnersut paasitinneqaqqullutit qinnuteqarsinnaavutit, tassungalu atatillugu aallavittut uppernarsaqqusinnaavat paasissutissanik ilinnut tunngasunik suliaqarnersugut.

Paasissutissat ilinnut tunngasut suliarineqarsimappata , taava aallaavittut uagut illit paasissutissanut isersinnaanissamik tunissavatsigit aamma nalunaarummik ingammik makku pillugit:

 

  • Suliarinninnitsinnut siunertaq eqqartuussivimmilu tunngaviit
  • Paasissutissat inummut tunngasuut suut pineqarnersut paasissutissiarineqarsinnaappatalu suminngaaneerneri
  • Paasissutissanik tigusisut
  • Paasissutissat qanoq sivisutigisumik toqqortarineqassanersut, suut tunngavigalugit qanoq sivisutigisumik toqqorsimaneqarnissaat
  • Pisinnaatitaaffigaat politiit piumaffigisinnaallugit iluarsisassaqarpat imaluunniit paasisissutissanut ilinnut tunngasunik piiaasoqarnissaa kissaatigugukku imaluunniit paasissutissat ilinnut tunngasut atorneqarnissaannik killiliillutit

 

Piumasaqaatit politiit itigartitsissutigisinnaavaat tassa illit soqutigisatit privatiusut imaluunniit tamat soqutiginninnerat pissutigalugu. Taamattaaq aalajangiisinnaavugut takunnissinnaanermut piginnaanerup kinguartinneqarneranik imaluunniit annikillineqarsinnaaneranik kingunilimmik. Tassunga aamma katsorsarneqarnissamut akerliuneq atuuppoq.

Pinngitsoornak allakkatigut aalajangiinerup qanoq inerneqarsimaneranik nalunaarfigineqartussaavutit, tassa paaissutissanut tungasunik paasisaqarusunnerit itigartitsissutigineqarsimappat. Taamattaaq pinngitsoornak naqqiuteqaqqusinerpit, piiaasoqaqqusinerpit imaluunniit paasissutissanut tunngasuni killilimmik suliaqaqqusinerit itigartitsissutigineqarsimappat allakkatigut akineqartussaavutit. Aallaavigalugu sooq itigartinneqarsimaninnut peqqutaasut ilinnut oqaatigineqassapput. Politiilli ilaanneeriarlutik oqaatigisinnaaneq ajorpaat, paasissutissanik ilinnut tunngasunik suliaqartoqarnersoq.

Malugeqquarput malittarisassat immikkut ittut politiit it-systemiisa ilaani atorneqarmata. Soorlu nalunaarut Pinerlussimasunik Nalunaarsuiffimmi Qitiusumi, Det Centrale Kriminalregister, tassani malittarisassat immikkut ittut atuupput, tassa paasissutissat ilinnut tunngatillugu suut suliarineqarnersut pillugit, taamattaaq nalunaarummi malittarisassat aalajangersimasut qanoq ilinerani paasissutissat peerneqartarnerinut tunngasut, atuuttut.

Politiit illit pillutit paasissutissanik suliarinninnerannut tunngasumik akerliusinnaatitaavutit, aamma piumasarisinnaavattaaq paasissutissat peerneqarnissaat, iluarsineqarnissaat imaluunniit killilerneqarnissaat.


Piumasaqaatit taamaattut aamma akerliliinerit Naalagaaffiup Politiivinut, Rigspolitiet, ingerlanneqassapput imaluunniit attuumassutilimmi/naleqquttumi politeeqarfimmut. Ilinnut tunngatillugu politeeqarfik sorleq ilinnut attuumassuteqarnersoq pillugu, taava piumasaqaatit imaluunniit akerliunerit Naalaagaaffiup Politiivinut nassiussinnaavat.

Politiini suleqataasutut assigiinngitsutigut inuit datanut tunngasumi inatsimmi, persondataloven, pisinnaatitaaffeqarputit. Pisinnaatitaaffitit kapitalini 8-10-mut inuit datanut tunngasumi inatsisini atuarsinaavatit.
Datatilsynet politiit aalajangiisimanerinut tunngatillugu maalaarfissaavoq, aamma taakkununnga paasissutissanik ilinnut tunngasuni suliaqarnerup akuerissaanera nakkutigeqqusinnaavat.

Datatilsynet una atorlugu saaffigineqarsinnaavoq, tassa e-mail: dt@datatilsynet.dk. Unalu adresseraat: Datatilsynet, Carl Jacobsens Vej 35, 2500 Valby.

Datatilsynet tassaavoq naalagaaffiup ataani oqartussaasut nammineerlutik ingerlasut, taakku inatsisinik aalajangikkanik atortitsineq nakkutigisaraat aamma inatsit inuup datanut tunngasoq, persondataloven. Datatilsynet suliassaraat paasissutissani inunnut tunngasuni oqartussaasut suliaqarnerini ilitsersussallugit aamma siunnersussallugit. Datatilsynet taamattaaq maalaarutit oqartussaasut paasissutissat inunnut tunngasut qanoq suliarinninnerat pillugit sulaqartarput.

Datatilsynet aamma illit piginnaatitaaffinnut tunngasuni suliaqartarput, politiit ilaginnaasimanermut tunngasumi aalajangiisimappata, kinguartitsisimappata, annikillisitsisimappata imaluunniit piginnaatitaaffinnut tunngasumi itigartitsisimappata, tassa kapitalit 4-7-mut inatsinik aalajangikkanik atortitsinermi.

Naalagaaffiup Politiivisa, Rigspolitiet, Henrik Rubæk Jørgensen toqqarsimavaat datat illersorneqarnissaannut tunngatillugu siunnersuisartussatut, tassa paasissutissat inunnut tunngasut qallunaat politiivini suliarineqarnerini.

Datat illersorneqarnerinut tunngatillugu siunnersuisartup suliassarai soorlu nunap politeeqarfii 15-iusut aamma Naalaagaaffiup Politiivisa malittarisassat malissagaat, qanorlu paasissutissat inunnut tunngasut inatsisit malillugit isumannaatsumik suliarineqartarnissaat. Datat illersorneqarnerinut tunngatillugu siunnersuisuttaaq suliassaraa siunnersuineq aamma politiini sulisut naleqquttut datanik illersuinermut tunngasunik paasisittassallugit.

Datat illersorneqarnerinut tunngatillugu siunnersuisartup malittarisassanik datanut illersuinerup tungaatigut atuuttunik ilisimatissallutit. Datat illersorneqarnerinut tunngatilugu siunnersuisuttaaq aamma politiit inunnut ataasiakkaanut paasissutissanik suliaqarnerinut tunngasuni illit qanoq piginnaatitaaffeqarnerit pillugu ilitsersorsinnaavaatit, taassumalu ataanni politiini sorliit saaffigissaneritit, tamanna piginnaatitaaffiit atorusussagukku.

Malittarisassat malillugugit illit datat tungaasigut illersorneqarnissat piginnaatitaaffigisat atorniarukku, taassumalu ataani paasissutissanik takunnissinnaatitaaneq, taakku politiit illit pillutit suliarisinnaasaat pillugit, taava Naalaagaaffiup Politiivisa allakkanik nakkartitsisarfiannut pingaarnermut uunga allassaatit politi@politi.dk. Tassangaaniit saaffiginnissutit tigusisussamut eqqortumut ingerlateqqinneqarumaarpoq.

Datat illersorneqarnerinut siunnersorti e-mailikkut attavigineqarsinnaavoq, ugguuna: dpo@politi.dk imaluunniit allakkatigut allannikkut uunga adressemut: Polititorvet 14, 1780 København V. Datat illersorneqarnissaannut siunnersorti aamma ugguuna attavigineqarsinnaavoq, tassalu nalunaarasuaat una sianerfigalugu: +45 33148888.

 

E-mailit aamma allakkat digitaliusut

Naalagaaffiup Politiivi isumannaatsumik allakkanik digitaliusunik nassitsisinnaallutillu nassinneqarsinnaapput una atorlugu sullissivik.gl imaluunniit borger.dk aamma e-mailikkut: politi@politi.dk.

Nalinginnaasut e-mailit paasiuminaallisarneqarsinnaanngillat. Taamaattumik Naalaagaaffiup Politiivisa kissaatigaat, allakkat nalinginnaasut atorneqassasut, illit isumaqaruit paasissutissat nassiunniakkatit illersorneqassasut, soorlu paasissutissat pinerlussimanernut tunngasut pineqarpata illillu isumannaatsumik digitalikkut allakkanik pisinnaanallu nassiussisinnaanngikkuit.

Saaffiginnissutit e-mailikkut akineqarneq ajorput, akissummi paasissutissat oqaatigeqquneqanngitsut ilaassappata illillu isumannaatsumik digitalikkut allakkanik nassinneqarsinnaanngikkuit. Taamaaattumik Naalaagaaffiup Politiivisa pisariaqartissinnaavat paasissutissat, tassa illit atit aamma najugaqarfiit, taamaasillutik allakkatigut akisinnaaniassagamitsit.

Politiit paasissutissat ilinnut tunngasut allattorlugillu suliarisarpaat, tassa akiliisitsiniummik tunineqarsimaguit. Paasissutissat allattortarpavut taamaasilluta uppernarsarsinnaaniassagatsigu pisup ingerlarnga aamma aalajangiineq, taamattaarlu akiliisitsinermut tunngatillugu allaffissornikkut qanoq iliortoqarsimanera.

Akiliisitsiniutit pinerluttulerinermi inatsisip unioqqutissimaneranut tunngasut nalunaarutigisarpavut aamma malittarisasssat inatsisini allaniittut, unioqutitsisimaneq akiliisitsinermik pineqaatissiisoqarsimappat (soorlu maku unioqqutinneqarsimappata: aqqusinikkut angallannermi rinatsit, inatsit aannngajaarniutinut tunngasoq , aamma inatsit piniarnermut aallaaniarnermullu tunngasoq).

Politiit akiliisitsinissamut tunngasoq pilersittarpaat ingerlatsinerminni aaqqissuusinikkut, aamma amerlanertigut aalajangiisimaneq Det Centrale Kriminalregisterimi allanneqartarpoq.

Allattuisimaneq aamma paasissutissanik ilinnut tunngasunik toqqorterisimaneq ingerlatsinermi aaqqissuusinikkut pilersittarparput pinerlussimamasunut suliat piviusumi suliarineqarneranni aqunneqarnerannullu inissinneqartarmata. Uagut aaqqissuusisnitsinni taamaattuni suliaq - aamma paasissutissat kinaassutsimut tunngasut inissittaratsigit, taaasumalu ataani ateq, najugaq aamma inuup normua.

Paasissutissanik Det centrale Kriminalregisterimi allattuisarnerup siunertaa § 2-mi pinerlussimasunut nalunaarsuisarfimmut tunngatillugu nalunaarummi allassimavoq .Det Centrale Kriminalregisterimi takusinnaavatit paasissutissat inummut tunngasut suut politiit allattortarneraat, tassalu bilag 1-imi aamma 2-mi. Paasissutissat inuup normuanut tunngasut aamma pinerluttoqarsimanermi aalajangiisimanerit allassimasarput.

Taamattaaq politiit paasissutissat ilinnut tunngasut akiliisitsinermi - aamma karsimut aaqqissuusinermi allattortarpaat, taamaasilluta kinaassutsimut -, pisumut- aamma paasissutissat kontomut tunngasut suliarisarlugit, taassumalu ataani soorlu naafferaartumik akiliisitsisoqarsimaneranut tunngasut.

 

Paasissutissanik inummut tunngasut toqqortarineqartarneri aamma taamaaliortoqassappat ingerlateqqinnetarneri

Politiit paasissutissat ilinnut tunngasut malittarisasssat inatsimmi inunnut tamanut tunngasumiittittarpaat offentlighedsloven, toqqorsimaneqartarpullu soorlu allaffissorneq pillugu piffissami sivisuumi suliap naammassereernerani. Paasissutissat ilinnut tunngasut akiliisitsinermi aamma karsimi aaqqissuusinermi allattortarpaat, tassa akilisiitsinarnerup naammassineqarnissaa tikillugu.

Paasissutissat ilinnut tunngasut Det Centrale Kriminalregisterimi toqqorsimasarpavut malittarisassat kriminalregisterbekendtgørelsenimeersut tunngavigalugit, §§ 8-10 nalunaarummeersoq naapertorlugu peerneqartarlutik.

Akiliisitsissummut tunngasut isumaqatiginngikkukkit, imaluunniit akiliisitsissut akilernianngikkukku taamattarlu akiliiffissamut piffissaliussap naanerani politiit attavigisimanagit, taava pisoq eqqartuussivimmut ingerlanneqassaaq. Unnerluusisussaatitaasut illilluunniit suliaq ingerlateqqinniarussiuk, eqqartuussivimmi ingerlanneqareersimasoq, taava taakkununnga ilanngullugu paasissutissat ilinnut tunngasut Naalagaaffiup Unnerluussisuanut Københavnimiittumut nassiutissavavut, Statsadvokaten i København, ilaanneeriarluta aamma Naalagaaffiup Unnerluussisuanut, Rigsadvokaten, nassiuutarlugit.