Pisinnaatitsissut sunaana?
Politiiniitsillutit imaaratarsinnaavoq illit sinnerlutit aalajangiinissamut inuk alla pisinnaatilerit. Imaassinnaavoq - arlaannik peqquteqarlutit - nammineersinnaanngitsutit.
Imaassinnaavoq pinerluttuleraluni suliamut ilinnut tunngasumut atatillugu pisortat oqartussaatitaannut attaveqarsinnaanngitsutit. Imaassinnaavoq puiguttortunngoriartulersutit. Tarnikkut timikkullu akornutit pissutigalugit illit nammineq soqutigisavit ingerlanniarnissaat ajornakusuulersinnaavoq.
Tamanna tunngavigalugu pisinnaatitsissummik tunniussinissaq silatusaarnerusinnaavoq. Pisinnaatitsissut atorlugu inuk alla pisinnaatitsissummut tunngasumut sinnerlutit aalajangiinissaanut "tamakkiisumik pisinnaatissavat". Inuk pisinnaatitsissummik tunniussisoq pisinnaatitsissumik tunniussisumik, inullu pisinnaatinneqalersoq pisinnaatinneqartumik taaneqartarput.
Pisinnaatitsissut tassaavoq pisinnaatinneqartup sinnerlutit aalajangiisinnaatitaaneranut allaganngorlugu uppernarsaat.
Pingaarutilik: Pinerluttuleraluni suliani suli ingerlasuni innuttaasoq alla - ilaatigut ilaquttat - illit soqutigisannik ingerlatsinissaannut pisinnaatitsissummik tunisinnaanngilat. Inatsisitigut illersorneqarnerit pitsaanerpaamik qulakkeerniarlugu, akuerisamik illersuisup imaluunniit eqqartuussissuserisup inatsisilerituup kisimi suliassaq taanna ingerlassinnaavaa. Illersuisorisat pinerluttuleraluni suliamut ilinnut tunngasumut atatillugu sinnerlutit soqutigisavit ingerlannissaannut pisinnaatitaareerpoq.
Pisinnaatitsissut sumik imaqassava?
Pisinnaatitsissut pisinnaatitsissutip sumut atorneqarnissaanut ersarissakkamik imaqassaaq. Sunut tamanut imaluunniit killilimmik pisinnaatitsissutaava? Killilimmik pisinnaatitsineruppat, pisinnaatinneqartoq pisamut aalajangersimasumut pisinnaatinneqassaaq, assersuutigalugu politiinut naammagittaalliuutivit imaluunniit taarsiivigineqarnissamik piumasaqaativit ingerlannissaanut. Ersarissumik allaqqanissaa aalajangiisuusarpoq,
- kina pisinnaatinneqarnersoq,
- pisinnaatinneqartoq sumut pisinnaatinneqarnersoq aammalu
- pisinnaatitsissut qanoq sivisussuseqassanersoq.
Naggataatigut pisinnaatitsissut tunniussisumit atsiorneqarsimassaaq.
Kina pisinnaatitsissummik tunniussisinnaava?
Inuit tamarmik 18-inik ukioqalereersimasut, tamakkiisumik eqqarsarsinnaasut, pisinnaatitsissummik tunniussisinnaapput. Tassa imaappoq inuit puiguttortunngorsimasut, ilisimajunnaavissimasut (komartut) imaluunniit tarnimikkut ima innarlersimatigisut namminneq soqutigisaminnik ingerlatsisinnaanngitsut, pisinnaatitsissummik tunniussisinnaanngillat. Taamaattoqartillugu (nammineersinnaanngitsutut) nakkutilliisulerneqarnissaq pisariaqarsinnaavoq.
Kina pisinnaatinneqalersinnaava?
Inuit tamarmik 18-inik ukioqalereersimasut pisinnaatinneqalersinnaapput. Taamaattorli pisinnaatinneqartoq inuusariaqarpoq illit tatigisat aammalu suliassamik tigusisinnaasutut isigisat. Ataasiinnaanngitsumik pisinnaatitaqarsinnaavutit, kisiannili Kalaallit Nunaata Politiivisa innersuussutigaat sapinngisamik ikittuinnarnik pisinnaatitaqarnissat, amerlasuunik assigiinngitsunik pisinnaatitsissutinik peqaruit kina sumut pisinnaatinneqarnersoq paatsiveerussutaaleratarsinnaammat. Kalaallit Nunaata Politiivisa kajumissaarutigaat pisinnaatitsissutinni pisinnaatitassannik allamik allataqarnissat, siullertut pisinnaatinneqartoq pisinnaajunnaariataassappat pisinnaatinneqartussaq.
Qaqugukkut pisinnaatitsissut atulertarpa?
Pisinnaatitsissut pisinnaatitsissummi allaqqasutut piffissaq aallarnerfigalugu atulertarpoq. Taamaattorli pisinnaatitsissut atulersinniarlugu atsiorneqarsimassaaq.
Pisinnaatitsissummi pisinnaatitsissutip qaqugu atorunnaarnissaa allassimanngippat, pisinnaatitsissummik tunniussisup nammineerluni tunuartissinnaavaa. Pisinnaatitsissut tunuartinneqarpat pisinnaatitsissummik tunniussisoq tamakkiisumik eqqarsarsinnaasariaqarpoq.
Pisinnaatitsissut sumut atorsinnaassanngila?
Inuup allap NemIDanut imaluunniit e-boksianut iserniarlutit, kingornussassianik pilersitsinissamut imaluunniit assersuutigalugu ilaqutaasup pinngitsaaliissummik unitsinneqarnissaanut pisinnaatitsissut atorsinnaanngilat.